Postitused

Kuvatud on postitused sildiga Metsa Hooldus

Eesti metsanduspoliitika analüüsimine – 2. osa

Kujutis
  Küttepuitu mittepõllumajanduslikul maal oleme Eesti metsapoliitikast lähtuvalt analüüsinud juba oma eelmises artiklis . Käesolevas artiklis käsitleme täiendavaid metsastamiskaalutlusi ja lahendusi vajavaid probleeme. MetsaABC on Eesti metsafirma, mis pakub Metsa hooldus ja majandamist koos metsa müük ja metsaomanikelt ostmisega. Metsastamise kaalutlused Riikliku Metsandusameti süsteem laienes 1995. aastal ja see viidi turule järgmiselt: Ameerika Ühendriikides on kuus miljonit noort kuusepuud. Kokku loodetakse istutada 3 miljonit männiistikut. Lehtpuud (100 000–150 000) Kokku 10 miljonit puud on 164 puukooli 300 hektaril, millest 1/3 ei ole kasutusel. Need puukoolid võiksid toota kaks korda rohkem puid kui praegu ehk 20 miljonit puud. Dekoratiivpuude ja -põõsaste kasvatamine on erapuukoolide peamine tegevusala. Näiteks palgati põllumehed 1995. aastal istutama 70 000 puud, mis moodustas vähem kui 1% riiklike puukoolide istutatud puude koguarvust. Eesti Metsakasvatuskeskuse hinnangul

Eesti Metsapoliitika Analüüsimine | Metsa ABC

Kujutis
  Normatiivsete kohustuste täitmise kohustus on pandud riigile ja nende elluviimisega tegelevad riiklikud organisatsioonid, sh kohalikud üksused, et säilitada erapooletus ja sõltumatus metsasektori institutsionaalses raamistikus. Nende kohustuste hulka kuulub metsapoliitika väljatöötamine ja selle kooskõla tagamine teiste metsaga seotud poliitikatega, nagu maakasutus- ja keskkonnapoliitika, samuti õigusaktide koostamine ja kehtivate seaduste jõustamine. MetsaABC on metsafirma Eestis, mis pakub metsakinnistute müük -ostu ja metsateenuseid nagu harvendusraie, metsa majandamine, metsa ülestöötamine jne. Metsamaa omandiõigus jääb Eesti Vabariigile, Eesti elanikele ja Eestis registreeritud juriidilistele isikutele. Riigimetsade erastamist ei alustata enne, kui riigi majandus on stabiliseerunud, sest riik on selles arengufaasis hinnanguliselt kõige paremas positsioonis keskkonnaväärtuste kaitse ja säästva metsa majandamine kaasnevate pikaajaliste investeeringute tagamiseks. Selle tulemusel

Kas Surnud Puidu Kogumine on Seaduslik? | Metsa ABC

Kujutis
  Intensiivse metsakasutuse ning pisikeste puidu ja muude jäätmete ulatusliku põletamise tõttu on surnud puidu hulk Euroopa metsades alates 19. sajandi keskpaigast dramaatiliselt vähenenud. Alates 2000. aastast on see statistika siiski väike üldine tõus. See võib olla tingitud metsa majandamine meetoditest, mis suurendavad sihikindlalt lamapuidu hulka majandatavates metsades, kas valitsuse poliitika või metsa sertifitseerimise standardite kehtestamise tulemusena. Tõusule võisid kaasa aidata ka tormid ja muud suured segadused. Väärib märkimist, et 2010. aastal esitas surnud puidu kohta statistikat 17 EMP riiki, 1990. aastal aga vaid kaheksa. Euroopa piirkonna keskmine maht on riigiti erinev. Kuna metsad pakuvad kodu paljudele olenditele, sealhulgas selgroogsetele, selgrootutele, samblikele, samblatele ja seentele, on surnud puit (jämedad puidujäätmed) bioloogilise mitmekesisuse näitaja. Surnud puidu lagunemine on oluline toitainete ja orgaanilise aine ringlussevõtuks, samuti taimedele

Professionaalse puidu ülestöötamise eelised | Metsa ABC

Kujutis
Olenemata puidu ülestöötamise põhjusest võivad kvalifitseeritud raiemehed pakkuda mitmeid eeliseid. Raietel on palju tagajärgi, kuid kas teadsite, et see võib aidata ka noortel puudel kasvada ja areneda? See on ka kriitiline meetod terve metsa hooldamiseks ja pikaajalise puidutoodangu tagamiseks. Näiteks metsa ülestöötamine võib aidata metsa tervist. Seda nimetatakse metsakasvatuseks, mis on kunst ja teadus metsade ja metsade rajamise, kasvu, koostise, tervise ja kvaliteedi haldamise kohta. Surnud, surevad ja haiged puud eemaldatakse metsa ülestöötamise ajal, piirates seente või bakterite levikut, mis võivad kahjustada teisi metsaosi. Metsloomad võivad ka puidu ülestöötamisest kasu saada. Teatud puidulõikusmeetodite eesmärk on tõsta puistu tervist, et meelitada ligi rohkem loomi. Need toovad sageli maaomanikule suuri dividende, parandades samal ajal metsamaad metsloomade jaoks. Eksperdid teavad, kuidas seda tüüpi saagikoristust korraldada kõige tõhusamal viisil, et edendada ja meelita

Mida Teada Raieõiguse Müügist? | Metsa ABC

Kujutis
  Raiet saab oma metsas teha mitmel viisil, näiteks raietöö ja metsamaterjali iseseisvalt müümine, raieõiguse müük kokkuleppehinnaga või raiejäätmete müük lahkumisel. DIY (tee ise) või müü maha Omanikul on võimalus kogu metsaraie üle võtta. Selle stsenaariumi puhul tuleb aga meeles pidada, et kuigi töö on avatud ja läbipaistev, kaasneb sellega ka märkimisväärne hulk paberimajandust. Teadmatus võib omanikule palju raha maksma minna ja mahumõju puudumine muudab olukorra hullemaks. Sellise keerulise ettevõtmise peale tasub mõelda eelkõige suurtel metsamajanditel ja metsaomanikel, kes on varem tutvunud raie- ja kasvava metsa müük seadusandlusega ning korraga. Kasvava metsa raieõiguse müümine on tänapäeval kõige tavalisem ja mugavam variant. Raieõigust on mitut liiki, kuid üldjuhul antakse ostjale raieõigus lepingus märgitud metsaosadel (eraldistel) ettenähtud mahus. Sel ajal, kui metsakinnistu jääb omanikule, raiub ostja oma sularahaga metsa, korrastab selle ja müüb metsaomanikuga eelneva

Eesti metsandus: poliitikad ja nende eesmärgid | Metsa ABC

Kujutis
Eestis on majandatavat metsamaad 1 925 500 hektarit, mis moodustab 44,5 protsenti riigi kogu maa pindalast (ilma Passita). Puistud hõlmavad kokku 1 850 100 aakrit (umbes 95% metsamaa ost). Varude kogumaht on 286,8 miljonit SCM ehk 155 SCM hektari kohta. Juurdekasvu hinnangud varieeruvad olenevalt arvutusmeetoditest, kuid tõenäoliselt peaksid need jääma vahemikku 9,2–9,8 miljonit SCM (majandatud metsamaa). Metsa ABC on Eestis asuv metsandusettevõte, mis pakub juba ligi kaks aastakümmet erinevaid metsateenuseid, sealhulgas metsakinnistute ost-müük . Varasemad ja praegused poliitikud Metsandusel on oluline roll sotsiaal-majanduslike probleemide lahendamisel, maaelu arengu edendamisel ja avalikkusele töökohtade loomisel. Sellest tulenevalt on Eesti metsapoliitika esmane eesmärk kaitsta metsi, tagades samas nende tootlikkuse, stabiilsuse ja bioloogilise mitmekesisuse. 20. oktoobri 1993. aastal Riigikogus heakskiidetud metsaseadus sätestab Eesti metsapoliitika põhialused. Mets on käesoleva s

Parim viis metsade majandamiseks | Metsa ABC

Kujutis
Metsadel on keskkonnas ja majanduses ülioluline roll. Metsad pakuvad puhast õhku ja vett, metsloomade elupaiku, suurepäraseid maastikke, vaba aja veetmise võimalusi ja üle 5000 eseme, mida me kõik igapäevaselt kasutame, kui neid hästi majandatakse. Ülerahvastatus, haigused, putukad ja konkurents valguse, vee ja toitainete pärast muudavad metsad ebatervislikuks ja ebaproduktiivseks, kui neid ei majandata korralikult. Metsanikud kasutavad  Metsa hooldus  ja tootlikkuse säilitamiseks või suurendamiseks, samuti maaomaniku eesmärkide täitmiseks kinnistu osas mitmesuguseid metsamajandamisviise, nagu ülestöötamine, planeeritud põletamine ja ümberistutamine. Puude koristamine Puid raiutakse metsa  m ajandamisel erinevatel põhjustel, sealhulgas metsa tervise parandamiseks, kasvukohal kasvavate puuliikide kontrollimiseks, teatud metsloomaliikide meelitamiseks, maaomaniku sissetulekuallikaks, saematerjali, paberi ja muu metsa tootmiseks. tooteid ning jahimeeste, matkajate ja teiste vaba aja veetm