Eesti metsanduspoliitika analüüsimine – 2. osa


 Küttepuitu mittepõllumajanduslikul maal oleme Eesti metsapoliitikast lähtuvalt analüüsinud juba oma eelmises artiklis. Käesolevas artiklis käsitleme täiendavaid metsastamiskaalutlusi ja lahendusi vajavaid probleeme.

MetsaABC on Eesti metsafirma, mis pakub Metsa hooldus ja majandamist koos metsa müük ja metsaomanikelt ostmisega.

Metsastamise kaalutlused

Riikliku Metsandusameti süsteem laienes 1995. aastal ja see viidi turule järgmiselt:

  • Ameerika Ühendriikides on kuus miljonit noort kuusepuud.

  • Kokku loodetakse istutada 3 miljonit männiistikut.

  • Lehtpuud (100 000–150 000)

Kokku 10 miljonit puud

on 164 puukooli 300 hektaril, millest 1/3 ei ole kasutusel. Need puukoolid võiksid toota kaks korda rohkem puid kui praegu ehk 20 miljonit puud. Dekoratiivpuude ja -põõsaste kasvatamine on erapuukoolide peamine tegevusala. Näiteks palgati põllumehed 1995. aastal istutama 70 000 puud, mis moodustas vähem kui 1% riiklike puukoolide istutatud puude koguarvust. Eesti Metsakasvatuskeskuse hinnangul on toodangu suurendamiseks 1 miljoni puu võrra vaja investeerida 2-4 miljonit krooni. Erapuukoolid tuleks julgustada metsastamisel senisest suuremat osa võtma.

Istutusmaterjali kulud ja hinnad 1995/1996:

  • 1,20 - 1,80 kr kuusenoor, istutus 0,60 - 0,70 kr

  • 0,30 - 0,50 kr männiistikud, 0,40 kr istutus

  • 0,60 kr ann kase seemik

  • 1,2

  • . tuhkpuu, mis on 2 aastat vana.on 1,00 kr

Istutada tuleks umbes 3000 puud. Nende hinnas sisalduvad pinnase ettevalmistamise ja istutamise kulud ning teatud metsa hooldus tasud esimestel istutusjärgsetel aastatel. Kui põld on olnud mitu aastat harimata, arvestatakse maa ettevalmistamise tasu. Üle 5 aasta kasutusest väljas olnud kinnistu võsastumiseks tuleb kasutada nn koridorikultuuri lähenemist, mis kahekordistab istutus- ja hoolduskulud.

Sellest tulenevalt maksab metsaistutamine keskmiselt 8000–10 000 krooni hektari kohta.

Laos on kuuseseemneid 19 tonni ja männiseemneid 1,5 tonni. 1995. aastal kasutati ära kaks tonni kuuse-, üks tonn männi- ja 60 kg kaseseemneid. Ladustamiseks oleks ruumi kaks korda rohkem kui praegu. Kuivatusruumide võimsus on ainus piirav element (koorimine).

Samal aastal said riigimetsad juurde 4226 ha uut metsa, põllumehed aga 142 ha metsa, seda enamjaolt lageraiete või metsaraietega. Kui 300 000 hektarit mahajäetud põllumaad kavatsetakse ümber istutada, ei tohiks menetlus kesta üle kümne aasta. See nõuab iga-aastast 300 miljoni krooni suurust investeeringut ja 90 miljoni puu istutamist. Võrreldes olemasoleva tasemega tähendab see puude arvu üheksakordset ja kultuuripinna seitsmekordset suurenemist. Protsessi saab kiirendada vaid riigieelarvest rahastatav konkreetne programm, samuti erasektori tõhustatud kaasamine.

Hoolimata asjaolust, et põllumajandusmaa metsastamine eeldab seemne ladustamise ja puukoolide majandamise märkimisväärset suurendamist, on metsastamine võrreldes paljude muude põllumajandustoimingutega siiski pikaajaline investeering. Eesti metsade keskmine aastasaak on 5 tm hektarilt ja saematerjali kui kasvava metsa keskmine hind on praegu 200 kr/tm. Kümne aastaga on kõik metsa rajamisega seotud kulutused tasutud.

Riik peaks protsessi juhtima maksusüsteemi toel ning välja tuleks töötada pikaajalised eralepingud metsastamiseks, Metsa Majandamine ja puidu ülestöötamiseks.

Konkreetsete pajuenergiapuistute loomist ei pea metsandusspetsialistid ja -spetsialistid majanduslikult ega keskkonnasõbralikuks, eelistades kodumaiste hall-lepikute kasvatamist energiametsana.

Metsastamisprogrammi esmane eesmärk on tagada maa kui ühe olulisema kodumaise loodusvara kasulik kasutamine inimeste hüvanguks ja toota rohkem jõukust kui looduslikud protsessid omapäi jättes.

Lahendust vajavad probleemid

Metsanduse praktikutele ja asjatundjatele ei ole põllumaale puistute rajamine ja nende uurimine uus tegevus, vaid sellele tuleb läheneda nii uusi majandustingimusi kui ka praeguste puistute tulemusi silmas pidades, et vältida varasemate metsastamisvigade kordamine.

Aastatel 1880–1917 metsastati sihikindlalt Eesti madala põllumajandussaagiga põllumaad. Aastatel 1920–1940 oli see umbes 1000 aakrit ja aastatel 1950–1987 umbes 65 000 ha.

Majanduslikust, keskkonnaalasest ja sotsiaalsest vaatenurgast peaksid esialgsed uuringud püüdma selgitada maakasutuse erinevaid meetodeid (metsastamine erinevate energiarohu kultiveerimisel, liigid ja liikide kombinatsioonid, maa säilitamine rohumaadena, paju energiapuistud jne. ), samuti määrata, millised arengusuunad tuleks Eesti tingimustes eelistada.

Põllumajandusmaa metsastamist tuleks hinnata majanduslikult, pakkudes välja konkreetsed metsamajandamise ettepanekud. Arvesse tuleks võtta majandusmuutusi Eestis tervikuna, aga ka reforme kodumaises põllumajandussüsteemis, eelkõige hinnamuutusi (põllukultuurid, maa, kütus, seadmed, puit), kohalike kütuste suhtelist tähtsust energiabilansis. , põllumajanduse ja metsanduse koosmõju Eesti maamajanduses, keskkonnakaitses jne.

Põllumajandusmaal juba välja kujunenud metsakultuuride uurimine on aluseks metsastamissoovitustele (puuliik, viljelusviis, hooldus jne). Põllumajandusmaal kasvavate erinevat tüüpi puude (kask, nulg, mänd jne) arengutempo, tervis, tootmine ja toodangu kvaliteet, aga ka lühikese tiirlemisajaga metsade kasvatamine peavad olema kõik korras. uuritud.

Energiametsa kultuure tuleks õppida iseseisvalt. Halli lepa puhul tuleb arvestada nii selle sihipärase metsastamise ökoloogilisi, metsakasvatuslikke kui ka majanduslikke elemente. Koostada tuleks juurdekasvutabelid, millest saab hinnata võimsusküpsust (metsa raieringi ) kasvukohapõhiselt. Samuti tuleks soovitada puhastamise, lõikamise ja ladustamise varustust ja tehnoloogiat.

Oluline on rõhutada, et piiratud ajaperioodiks (nt mõneks aastaks) sõlmitud lepingud (või kontsessioonid) ei julgusta töövõtjaid jätkama raiutud piirkondade metsastamist (kontsessionäärid). Selle asemel edendavad nad metsaressursi "kaevandamise" mentaliteeti. Iga-aastaste või lühiajaliste kontsessioonide teine ​​puudus on see, et puidutöötlemisettevõte ei suuda valmistuda pikaajalisteks puidutarneteks.

Nende probleemide lahendamiseks tuleks puidu kontsessioone pikaks ajaks pikendada. See on ülemaailmne trend. Lisaks tuleks selliseid kontsessioone pakkuda avalikul enampakkumisel, et tagada riigile ressursi eest võimalikult suur hind. Kontsessionäär peab kontsessiooni säilitamiseks rangelt kinni pidama metsaametiga kokkulepitud metsamajandamiskavast. Strateegiast mittejärgimine võib lõppeda kontsessiooni tühistamisega ja uuesti oksjoniga.

MetsaABC pakub metsa ostu -müügi ja metsahooldusteenuseid juba kaks aastakümmet. Küsimuste ja metsateenuste kohta lisateabe saamiseks võtke nendega ühendust!

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Mida otsida metsamajandamise ettevõttes? | Metsa ABC

Puiduhakke kasutamine aias | Metsa ABC

Kas Surnud Puidu Kogumine on Seaduslik? | Metsa ABC