Eesti Metsapoliitika Analüüsimine | Metsa ABC

 

Normatiivsete kohustuste täitmise kohustus on pandud riigile ja nende elluviimisega tegelevad riiklikud organisatsioonid, sh kohalikud üksused, et säilitada erapooletus ja sõltumatus metsasektori institutsionaalses raamistikus. Nende kohustuste hulka kuulub metsapoliitika väljatöötamine ja selle kooskõla tagamine teiste metsaga seotud poliitikatega, nagu maakasutus- ja keskkonnapoliitika, samuti õigusaktide koostamine ja kehtivate seaduste jõustamine. MetsaABC on metsafirma Eestis, mis pakub metsakinnistute müük-ostu ja metsateenuseid nagu harvendusraie, metsa majandamine, metsa ülestöötamine jne.


Metsamaa omandiõigus jääb Eesti Vabariigile, Eesti elanikele ja Eestis registreeritud juriidilistele isikutele. Riigimetsade erastamist ei alustata enne, kui riigi majandus on stabiliseerunud, sest riik on selles arengufaasis hinnanguliselt kõige paremas positsioonis keskkonnaväärtuste kaitse ja säästva metsa majandamine kaasnevate pikaajaliste investeeringute tagamiseks. Selle tulemusel jääb riigi valdusse metsaala, mis on vähemalt võrdne riigi kontrolli all olnud maa-alaga kuni 23. juunini 1940, pikemaks ajaks. See võrdub umbes poolega kasutatavast metsaalast.


Nõueteta metsamaade erastamisel on võimalike ostjate seas eelistatud kohalik elanikkond, et rajada vundament maapiirkondade majanduskasvule. Kohalike elanike huvides määratakse osa neist maadest mitmeotstarbeliseks vallametsaks.


Strateegiaga soovitakse edendada turu stabiilsust ja tagada turumehhanismide toimimine viisil, mis võimaldab tõhusat toorainekasutust, kohaliku töötlemismahu suurendamist ning eksporditavate kaupade kõrget lisandväärtust. Edendatakse keskkonda vähem kahjustavaid puidutöötlemisprotsesse. Nende eesmärkide saavutamiseks täiendatakse Riigimetsa senist oksjonipõhist Ümarpuidu müügisüsteemi pikaajaliste tarnelepingute ja sortimentide kaupa müügiga. Samuti näeks riik ette puidu tootmisahela ja puittoodete ülemaailmse standardipõhise akrediteerimise.


Mittepõllumajandusliku maa kasutamise ümberkorraldamiseks on vaja nii avalikku kui ka eraalgatust. Kui lepitakse kokku 300 000 hektari endise põllumaa metsastamisel, kasvab see üheksakordne istikute istutamine, seitsmekordne puukooli pindala ja vähemalt 300 miljonit krooni aastas täiendavaid investeeringuid. Erapuukoolid julgustatakse aitama sellist kava rahastada ning metsastamise lepinguid laiendatakse erasektorile. Lepingutega kaasneb õigus metsastatud alade ettemääratud pikaajalisele edaspidisele kasutuselevõtule, mille üle teostab järelevalvet riik.


Küttepuude analüüs mittepõllumajanduslikul maal

Eesti põllumajandustoodang on viimastel aastatel hüppeliselt vähenenud. Pikemalt vaadates kasvas metsade kogupindala aastatel 1940–1994 850 000 hektarilt 2 000 000 hektarile. Metsakultuure on pärast konflikti siirdatud viljatutesse piirkondadesse vähem kui 100 000 aakril. Metsastumine on loomulik protsess, mis toimub looduslike rohumaade arvelt.


Aastakümneid on raiemaht olnud 3–4 miljonit tm. Riigi metsanduspoliitika kohaselt on prognoos järgmine: Kuna praegune metsaressursi kasutamine jääb alla metsapuidu õiglase kasutamise tagamiseks vajaliku taseme, on metsamajanduse üks võimalus raiemahtude suurendamine. Riigimetsades saab seda teha, täpsustades, kuidas raieühikuid arvutada. Metsaomanike nõustamine võib aidata suurendada metsakasutuse mahtu erametsades. Kuna metsakasutuse taset mõjutavad ka turutingimused, omaniku eelistused ja muud tegurid, ei eelda riigi metsanduspoliitika aastane raiemaht üle 8 miljoni tm, tagades Eesti metsades isegi kasutuse põhimõtte järgimise.


Eestis on palju turvast ja palju puitu. Mõeldav oleks kodumaiste kütuste suhtelise tähtsuse tõstmine riigi energiabilansis, kasutades neid senisest suuremal määral. On võimalik minimeerida majanduslikku ja poliitilist sõltuvust imporditud kütustest, suurendada kohalikku tööhõivet (eriti maaelanike seas) ja vähendada fossiilkütuste tarbimisest põhjustatud saastet.


Järgnevalt on toodud mõned ligikaudsed hinnangud küttepuidu saadavuse kohta: Eesti metsade pindala on 2 miljonit hektarit, keskmine aastane juurdekasv on 5 m3/ha. Aastas toodetakse 10 miljonit m3 tüvepuitu ilma oksteta. Pool tüvepuidust on väike ja pool sellest on hea ainult kütmiseks. Seal on ligikaudu 150 000 ha võsastuvaid alasid (mis toodab aastas 1 miljon m3 ainult kütteks sobivat puitu) ja sarnasel hulgal võsastumise protsessis looduslikke rohumaid. Küttepuitu toodetakse suurtes kogustes viimastel aastatel lisandunud 300 000–400 000 ha looduslikult metsastatud mahajäetud põllumaal.


Eestis on praegu raiumiseks saadaval 3-4 miljonit m3 puitu, sh küttepuitu 1,2-1,5 miljonit m3. Tegelik kogus on oluliselt suurem, eriti kui tegemist on talude ja eramajade kütmiseks kasutatava puiduga. Eestis moodustavad küttepuud 1-2% kogu energiatarbimisest ja 7,5 protsenti katlamaja küttest.


Ajavahemikul 1991–1996 on küttepuidu hind pidevalt tõusnud, palgi ja paberipuidu hind on püsinud stabiilsena. Aeg-ajalt on saadaval hinnaalandused. Katlamajades kasutati kohalikku kütust aastatel 1994–1995. Laenude ja küttepuude madala hinna tõttu oli see ümberkujundamine edukas. Katlamajadel tekkisid rahalised raskused 1995/96 talvel. Ainus viis tagada kohalike säästvate biokütuste konkurentsivõime fossiilkütuste suhtes tulevikus on reguleerida neid maksudega. Mitmete riikide (nt Rootsi, Taani) kogemusi kasutades võib järeldada, et fossiilkütustele tuleks kehtestada energia- ja saastemaks või vähemalt küttepuit tuleks müügimaksust vabastada.


Naaberriikide (Rootsi, Soome) ja ka Eestist pärit uuringute põhjal selgub, et Eesti looduslikud olud on sobilikud spetsiaalseteks energiaistandusteks, eelkõige saarte istutamiseks. Arvestades aga maaharimise, väetise, keemiliste tõrjete, konkreetsete puistute istutamise ning biomassi puhastamise ja lõikamise tehnoloogia kulusid, on raske väita, et energiapuistute kasvul on vähemalt järgmiseks 10 aastaks eriti helge tulevik. aastat. Samuti on ebatõenäoline, et see saavutaks selle aja jooksul märkimisväärset tõmbejõudu Eesti energeetikas või maamajanduses. Siiski võib reoveepuhastus olla energiapuistute jaoks väga oluline kasutusala.


1990. aastatel algas reguleerimata protsess, et endine põllumajandusmaa enam sel põhjusel ei kasutata. Endist põllumaad ei ole taasmetsastatud ja tõenäoliselt see niipea ei muutu. Uued puu- ja taimesordid, eriti hallid lepad, kogevad peamiselt looduslikku kinnikasvamist. Vähemalt pool miljonit hektarit võsastunud piirkondi, looduslikke rohumaid ja harimata põld on juba kaetud hallide lepapuudega. Hall lepp annab kohalikust puust kõige rohkem kogust ja selle energiatoodang on võrreldav kase omaga. Hall lepp näib olevat lähikümnenditel parim energiat tootev puu tänu oma lühikesele kasvuperioodil (8–15 aastat), positiivsele mõjule mullaviljakusele (rikastab mulda lämmastiku ja hummusega), ise uuendusvõime ( seemnete ja imikute kaudu) ning ashaolu, et metsandus kulusid nõutakse ainult lõppraie puhul.


SO2, NOx ja CO2 heitkoguste vähendamine oleks keskkonnale kasulik, kui küttepuidu suhtelist tähtsust suurendatakse. Väike Puit leiaks soodsama turu, suurendades noorendike hooldamise ja hõrenemine majanduslikku tasuvust. Kultiveerimise Tingimused paraneksid, kui raiesmikud puhastatakse. Eesmärk ei peaks olema ainult metsa puhastamine kogu puidu biomassist; Samuti tuleb arvestada metsa bioloogilise mitmekesisuse säilitamise olulisust (surnud õõnsad puud pesadeks, pesadeks ja muudeks elupaikadeks). Täieliku puude biomassi (sealhulgas lehtede ja okaste) puhastamisel kaoks enamiku Eesti metsaalade viljakus. Raskete liikide puhul (nt õhukese pinnase ja kidura taimestikuga lubjakivi piirkonnad, samblike männisalud), kui metsast raiutakse alla 10%, tuleb kehtestada piirangud "terve puu" raiumisele.


Metsandus kui soojusallikas suurendaks maapiirkondade tööhõivet. Ettevõtted saaksid hankida ja töödelda küttepuid, vedada ja osutada muid küttega seotud teenuseid. Siiski on hakkpuidu töötlemise ja ladustamisega seotud mõned tunnustatud riskid (tolmu ja eoste kogunemine, tuleohutus).


Järgmises artiklis käsitleme täiendavaid metsastamiskaalutlusi ja lahendusi vajavaid probleeme. Olge kursis!

MetsaABC-l on kahe aastakümne pikkune kogemus kohalikul metsaturul, pakkudes metsa ülestöötamist ja majandamist koos raiejäätmete müük, metsakinnistute, hakkepuidu, kasvava võsa ja kasvava metsa ostu-müügiga.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Mida otsida metsamajandamise ettevõttes? | Metsa ABC

Puiduhakke kasutamine aias | Metsa ABC

Kas Surnud Puidu Kogumine on Seaduslik? | Metsa ABC