Metsandus Eestis | Metsa ABC

Metsad moodustavad üle poole Eesti maismaast ehk ligikaudu 2 miljonit hektarit ning on seega riigi oluline ja domineeriv maastikutüüp. Mets on loodus- ja ökoloogiline ressurss ning nende väärtust tuleb uurida majanduslikust, sotsiaalsest, ökoloogilisest ja kultuurilisest vaatenurgast vastavalt riiklikele õigusaktidele ja määrustele. Metsakinnistute müük ja ostmine metsaomanikelt on Eestis populaarne, kuna metsakinnistut õigeaegselt hooldada pole lihtne.

Eesti metsade looduslik ja ökoloogiline tähtsus on tohutu. Arusaam, et Eesti metsatööstusel on suur rahaliste ja sotsiaalsete eeliste kasumipotentsiaal ning selle kasutamine tuleb võimaldada nii, et ei satuks ohtu muud väärtused ja hüved, eelkõige keskkonnahüved, kuna see on metsapoliitika aluseks. Eesti on Soome, Rootsi, Sloveenia ja Läti järel metsasusega (metsamaa osakaal mandril) Euroopas viiendal kohal.

Säästev metsandus: metsahooldust, mis tagab olemasoleva bioloogilise mitmekesisuse, tootlikkuse, taastumisvõime, elujõu ja potentsiaali, samuti võime täita neid ülesandeid tulevikus, kahjustamata külgnevaid ökosüsteeme, nimetatakse säästvaks metsanduseks.

Tõhus metsamajandamine: nii lühikeses kui ka pikemas perspektiivis tähendab tõhus metsamajandamine kõigi metsaga seotud eeliste kulutõhusat tootmist ja kasutamist.

Metsad on Eestis olulised mitmel viisil:

• mkesisuse hoidja; ja
• kultuuriliselt on mets eesti kultuuri oluline komponentajanduslikult sularahaallikana;
• sotsiaalselt, töökoha ja metsakutse allikana;
• keskkonnasäästlikult puhta õhu ja vee allikana;
• ökoloogiliselt mets kui populatsiooni mitme

Eesti asub põhjapoolkera parasvöötmes, laiuskraadil 59° 00'N. Metsa kasv on eriti soodne pehmete mereliste kliimatingimuste tõttu. Eesti on valdavalt osa nemoraal-okaspuu ehk "segametsade" vööndist, mis kulgeb läbi riigi põhjaosa. Lehtpuuliigid moodustavad 51% kõigist puistutest, okaspuuliigid aga 49%, mistõttu on keskkond üsna mitmekesine. Metsad kataks suurema osa Eesti maismaast, kui poleks inimmõju. Tõepoolest, rohkem kui 3000 aastat tagasi katsid metsad üle 80% maismaast. Metsad katsid 100 aastat tagasi inimtegevuse tõttu vaevalt 30% Eesti 4,5 miljonist hektarist maismaast.

Eesti mitmekesised metsamaad pakuvad kodu paljudele liikidele. Metsad on ka oluline toorressurss: puit, mis on oluline ehituselement, alus paljudele tööstus- ja tarbekaupadele ning kasvav taastuv energiaallikas. Metsad mängivad süsinikuringes ülitähtsat rolli, neelavad atmosfäärist süsinikku ja talletavad seda pinnasesse ja puitunud biomassi. Puittooted toimivad süsiniku sidujatena piiratud aja jooksul, vähendades kasvuhoonegaaside heitkoguseid. Metsa majandamisel tuleb arvestada bioloogilise mitmekesisuse, pinnase, vee ja õhu kaitse nõudeid. Metsad annavad otseselt tööd 35 000 inimesele ja kaudselt palju rohkem (transpordis, turismis, spordis ja muudes sektorites).

Kõige keerulisem ülesanne metsanduses on tasakaalu leidmine erinevate metsahuvide vahel. Metsanduse arengu raamdokument käesoleval kümnendil on "Eesti metsanduse arenguprogramm aastani 2020". Peamised eesmärgid on kaitsta metsa tootmist ja elujõulisust, samuti tagada metsa mitmekülgne kasutamine, mis on nii tõhus kui ka tulemuslik. Nende eesmärkide saavutamiseks on vaja suurendada ümberistutusmahtu, säilitada vähemalt 10% metsamaast range kaitse all ning laiendada kaitsealuste metsade mitmekesisust. 2010. aastal oli rangelt kaitstavate metsade osakaal metsade kogupindalast 10%, kuid rohkem on vaja tööd tagada, et rangelt kaitstavatel aladel oleks mitmekesine mets.

Erametsaomanikud

Üle 275 miljoni tm suuruse kasvuvaruga Eesti erametsaomanike valduses on ligikaudu 1,01 miljonit hektarit (47%) metsamaast. Erametsamaa pindala on keskmiselt 10,4 hektarit. Vaid umbes 40% erametsaomanikest elab oma maa lähedal. Kokku 97 000 erametsaomanikust ligikaudu 10 000 kuulusid 2015. aasta lõpuks kohalikesse erametsaomanike gruppidesse. Erametsaomanikud peaksid liituma kohalike metsandusgruppidega, mille ülesandeks on ühistutegevuse korraldamine, nõustamisteenuste osutamine ja erametsaomanikele teabe jagamine. metsaomanikud.

Metsa ABC pakub metsa ülestöötamise ja majandamise teenust metsakinnistu või metsakinnistu ostmiseks-müügiks. Nende meeskonnal on kahe aastakümne pikkune kogemus kohalikul metsaturul metsateenuste pakkumisel nagu metsa majandamine, metsa ülestöötamine, metsakinnistu ostmine erametsaomanikelt, kasvava metsa ost, kasvava võsa ost ja hakke ostmine, näiteks raie. jäätmed ja laotud põõsad. Metsateenuste ja metsakinnistu ostmise osas võtke nendega ühendust juba täna! Lisateabe saamiseks külastage kohapeal - www.metsaabc.ee  

.külastad ka -

Kas talvel on võimalik puitu koristada?, Puidu ülestöötamise protsess, Parim viis metsade majandamiseks,  Puidu valimine on keskkonna jaoks parim, Metsa Mõõdistamise meetodid